Peale umbes 30 paari suusa ja 5 lumelaua hooldamist jõudsime lõpuks koju. Peale lugematule hulgale hooldustele kubises ka laenutus päev läbi klientidest. Päev võttis päris läbi. Rita oli täna juba kella 12st tööl, kuid mina sain ka hommikupooliku mäel veeta ning kella 2 tööks minna. Homme jälle vastupidi. Laupäevad on raskeimad päevad meie nädalas, sest siis reisivad inimesed siia ning tulevad laenutusse ja toovad ka suusad hooldusesse. Ka reeded on päris rasked, sest siis tuuakse varustus tagasi ning enamus suusad tuleb ka üle hooldada.Ülejäänud päevad on rahulikumad. Nüüd tulevas kuus peaks üks nädal eriti ekstreemne olema, ei kujuta ette mis siis saab. Aga eks me tulema toime, kui me juba siiamaani hakkama saanud oleme. Rita saksa keel paraneb ka iga päevaga, poes räägib ta juba sakslastega nende emakeeles. Eelnevatel päevadel, mil ma kirjutanud ei ole, oleme kas üsna rutiinse päeva veetnud ( ärkame->mäele->tööle->magama), või siis pole meil internetti olnud. Mis siis veel... Rital on varsti sünnipäev tulemas ning võite mulle lahedaid kingiideid anda.

Austrias on jälle palju lund, tänu millele saab palju radadel lustida. Pehmet lund on juba väga palju ning oleme Ritaga viimastel päevadel peamiselt puuderlund sõitnud. Kas rajalt väljas või suletud radadel. Hommik algas meie jaoks üsna nukralt, sest Rita unustas ühe oma kinnastest gondlisse. Ootasime ka pool tunnikest, mil see sama gondel uuesti ringiga gondlijaama jõuaks, kuid kinnas oli läinud. Õnneks oli meie ülemus vastutulelik, kes andis Ritale ühe uue kinda.  Kindad olemas ning läksime nagu eilegi alguses ühele suletud mustale rajale ning peale seda minu suurel soovil lumelauaparki. Harjutasime kõigepealt väikeses pargis, kuid pika järjekorra tõttu suundusime suurde. Kuna lund oli palju sadanud, siis oli hommikupoole üsna raske seal sõita, sest kõik hüpped olid lume all. Seetõttu suutsin ka ühe toru peal päris vastikult kukkuda. Mida aeg edasi, seda paremaks lumepargi seisukord muutus. Rita oli täna eriti tubli, sest ta ületas ennast. Nimelt proovis ta ühest päris suurest hüppest, mida ta varem kartis, trikki ( fs 180), mille ta ka kohe esimese korraga ära tegi. Sõitsime peale seda veel lumeparki, kuid üks hetk ei viitsinud meist kumbki enam seal väga olla, sest lumesadu lõppes ning ka päike hakkas pilve tagant kiikama. Suundusime jällegi ühele off-piste rajale, mille ise varem leidnud olime. Lustisime päris pikalt seal ning peale seda läksime suusabussiga koju. Peale seda mina korraks tööle ning Rita jäi süüa tegema. Täna kattis meie lauda kartulid koos šnitsliga. Väga hea oli!

Ja nüüd sajab meil lõpuks lund nii, nagu Alpides sadama peaks. Külas ca 10-20cm, mäel kohati üle meetri ja sajab aina juurde. Väga hea, sest lund see mäekeskus vajab. Peale lumesaju ei oskagi midagi uut välja tuua, blogi kirjutame ka praegu harvemini, sest ei ole lihtsalt midagi niiväga kirjutada. Päevad näevad välja nagu eelmised - mäele ning peale seda veidiks tööle, nädalavahetusel on tsipa rohkem tööd. Oleme oma viimased päevad veetnud enamasti lumelauapargis ning saaksin nüüd kindlasti kirjutada väga pika jutu paljudele segases keeles (lumelauatrikkidest mida ära oleme õppinud), kuid säästan teid parem sellest ning üllatame teid parem järgmisel hooajal Eestis. Igatahes tunne on hea ning harjutada oleme viimasel ajal piisavalt saanud. Täna käisime lõunal ka koos Nicolai ning Nina'ga sõitmata puuderlund otsimas, mida ka suurtes kogustes leidsime, kuid halva nähtavuse ning tugeva lumesaju tõttu ei julgenud väga rajalt välja sõita, sest halva nähtavuse tõttu ei pruugi mõnda lumealust jõge või kaljunukki näha. Ka kartsime, et parimatel puudriradadel on praegu liiga suur oht laviini alla jääda. Seega lustisime laugemates kohtades rajalt väljas või siis üsna raja ääres, kus ka veidi pehmemat lund leidus. Praegu ootamegi pikisilmi, et ka külla rohkem lund sajaks, sest meie külas on ka üks lift ning väike mäekeskus, kuid parim osa selle juures on see, et piisava lume puhul saab keskusest alla linna sõita. Tähistatud rada seal ei ole, kuid jälgede järgi on see lausa vapustav. Alla tulles sõidad üle autoteede, läbi teiste inimeste kodude hoovide kuni jõuad alla külla. Praegu naudime veel oma vaba aega, sest järgmisest nädalast hakkab kärmem aeg pihta, mil meie orgu külastab kordades rohkem inimesi kui praegu. Üks nädal pidi olema eriti ekstreemne, mil mäel on traditsiooniline karneval ( inimesed sõidavad kostüümides, tobedalt riides jne). Vot sellised uudised praegu siit kaugelt!

Ja nüüd sajab meil lõpuks lund nii, nagu Alpides sadama peaks. Külas ca 10-20cm, mäel kohati üle meetri ja sajab aina juurde. Väga hea, sest lund see mäekeskus vajab. Peale lumesaju ei oskagi midagi uut välja tuua, blogi kirjutame ka praegu harvemini, sest ei ole lihtsalt midagi niiväga kirjutada. Päevad näevad välja nagu eelmised - mäele ning peale seda veidiks tööle, nädalavahetusel on tsipa rohkem tööd. Oleme oma viimased päevad veetnud enamasti lumelauapargis ning saaksin nüüd kindlasti kirjutada väga pika jutu paljudele segases keeles (lumelauatrikkidest mida ära oleme õppinud), kuid säästan teid parem sellest ning üllatame teid parem järgmisel hooajal Eestis. Igatahes tunne on hea ning harjutada oleme viimasel ajal piisavalt saanud. Täna käisime lõunal ka koos Nicolai ning Nina'ga sõitmata puuderlund otsimas, mida ka suurtes kogustes leidsime, kuid halva nähtavuse ning tugeva lumesaju tõttu ei julgenud väga rajalt välja sõita, sest halva nähtavuse tõttu ei pruugi mõnda lumealust jõge või kaljunukki näha. Ka kartsime, et parimatel puudriradadel on praegu liiga suur oht laviini alla jääda. Seega lustisime laugemates kohtades rajalt väljas või siis üsna raja ääres, kus ka veidi pehmemat lund leidus. Praegu ootamegi pikisilmi, et ka külla rohkem lund sajaks, sest meie külas on ka üks lift ning väike mäekeskus, kuid parim osa selle juures on see, et piisava lume puhul saab keskusest alla linna sõita. Tähistatud rada seal ei ole, kuid jälgede järgi on see lausa vapustav. Alla tulles sõidad üle autoteede, läbi teiste inimeste kodude hoovide kuni jõuad alla külla. Praegu naudime veel oma vaba aega, sest järgmisest nädalast hakkab kärmem aeg pihta, mil meie orgu külastab kordades rohkem inimesi kui praegu. Üks nädal pidi olema eriti ekstreemne, mil mäel on traditsiooniline karneval ( inimesed sõidavad kostüümides, tobedalt riides jne). Vot sellised uudised praegu siit kaugelt!

Terekest jälle. Varsti hakkab juba pool aega meie reisi koguajast mööduma, aeg ikka lendab. Talv on nüüdseks ka siia jõudnud, viimased päevad on sadanud lund ning lumelisa peaks veel juurdegi tulema. Kahjuks kaasneb enamasti lumesajuga väga halb nähtavus mäel. Eile ja täna oli isegi päris okei, vahepeal oli tsipa udune, kuid üleeile oli nähtavus kaks meetrit. Ka eelnevad suvetemperatuurid mäel ( kuni +20) on vahetunud miinuskraadidega. Oleme oma praeguse vaba aja veetnud enamasti lumelauapargis, kus me mõlemad ennast juba palju kodusemalt tunneme ning trikipagas suureneb ka iga päevaga. Täna oli mäel ka üks võistlus ,,Ripcurl Sista Sessions'', mis on siin tüdrukute lumelauavõistlus. Täna vaatasime ka natuke kvalifikatsioonisõite, kuid külma tõttu väga kaua seda vaadata ei viitsinud. Tase just väga kõrge ei olnud, minu arvates oleks ka Rita seal väga hästi hakkama saanud. Tööl käime muidu ka, praegu kestab veel siin veidi leebem töörežiim, kuid varsti hakkab jälle täishooaeg. Praegu oleme siis kordamööda iga päev kella 5-6ni suuski hooldamas käinud ning nädalavahetustel oleme pikema päeva teinud. Veebruaris käime rohkem tööd, kuid õnneks saime selle aja vabaks, mil Rita vanemad siin on. Uskumatu on see, et koduigatsust pea üldse ei ole. Mm, mis siis veel - meie toidumenüü muutub iga nädalaga aina tervislikumaks, mis on ainult tore. Pidev friikartulite ja muu valmistoidu söömine tüütab kiiresti ära. Eile ja üleeile tegime näiteks salatit, enne seda ühepajatoitu. Täna plaanime hakklihakastet ja kartuleid teha, kõrvale keedetud juurvilju. Mis meile Austria puhul veel väga meeldib - head veinid on väga odavad ! Ostsime see nädal ühe Itaalia veini, mille pudel oli ilusti kaunistatud, vein ise oli saanud Berliini veiniauhinna, maitses väga hästi ning maksis vaid 2.40! Eestis saab selle hinna osta eest veini, mis kõlbab vast enamasti ainult purju joomiseks. Varsti võib jälle pilte oodata, kuid nüüd pean tööle ruttama! Ciao!

Jutule vahelduseks mõned pildid ka :)

     Pildil on meie küla kirik, kus toimus ka eelmainitud traditsiooniline küünlapaigutamine (2011) eelaastavahetusel. Pilt on tehtud novembri kuus, kui me alles jõudsime, ilm oli soe ja muru roheline :). 

      Way up to the mountain. Horbergi gondel. Igapäevane teekond kõrgustesse. Sõit mäkke kestab 15 minutit. Parematel puudripäevadel on võimalik ka Penkeni (Mayrhofeni südalinnast tuleva gondli) algusest liuelda ka alla Horbergi gondlijaama (pole olnud veel võimalust proovida, sest pole veel piisavalt lund olnud). 

    Kurikuulsad snow-bike'd (jalgrattad lumel). Selle vigurvändaga sõitma õppimiseks kulub vaid maksimaalselt 20 minutit - kuigi pealtnäha võib tunduda üsna raske, on see uskumatult kerge. Mööda nõlvu tuhisedes on huvitav vaadata inimeste pilke, kes sellist sõiduvahendit varem näinud ei ole. Parimad elamused saab aga siiski rahvamassist eemal puuderlumes. Pildil on meiega belglased Glen ja Sten.

    Panoraamvaade Horbergi kõrgeimast tipust varahommikustel tundidel. 

     Freshgroom ! (Velvetpüksid mäel)

   Powder ! 

       Šmoonifšrullid ! Tihe maiuspala.

        Vana-aasta õhtu sõpsudega ! ( Miss u ! )

        Johannes & Shiestl's Schischule Horberg Bergstation, meie suusakool mäel.

   Johannese kaanepilt.

      Meie.

          Aktimeliseerunud.

    Eggalm. Nagu ka järgmised 2 pilti :).

 Praeguseks kõik. Varsti luban veel pilte ! :)) Cya.

                                                                                                                                                   

Tere,

viimased päevad on möödunud mäel ning veidi ka töötades. Jaanuaris saame rohkem aega mäel veeta, kuid varsti hakkab töö jälle pihta. Enamasti oleme saanud päeva mäel veeta ning siis on üks meist läinud tunniks tööle. Nädalavahetusel ja täna tegime tsipa pikemad päevad, et töötunnid ikka täis saaksid. Vahepeal oli meil ka väiksemat sorti tüli tööandjatega, kuid nüüd on kõik korras ning meie läbisaamine nendega on veelgi paremaks muutunud. Näiteks eile küsisime, et kas Rita saaks natuke varem töölt lahti, et ta suusabussile jõuaks ning seda ka lubati. Ent inimesi oli palju ja nendega ka tegelema pidi, jäi Rita bussist maha, kuid siis sõidutas ülemus Rita ise autoga gondlijaama. Kui teised töötajad sellest kuulsid vaatasid nad meile suurte silmadega otsa. Veel lubasid ülemused mul oma lauale täishoolduse teha, mis oli ka väga meeldiv. Meil on siin lumi muidu päris otsa saamas. Külas on maa roheline, kuid õnneks nõlvadel veel jagub lund. Eile näitas mäetermomeeter päikese käes +21. Päris suvi kohe. Sellise soojaga muutuvad rajad päeva lõpuks päris läbimatuks. Nüüd see nädal peaks veel vaba aega jaguma, kuid varsti hakkavad jälle pikemad tööpäevad. Meil on ka üks uus töötaja, kelle nime ma kahjuks ei mäleta, kuid ta on vägaväga hea suusataja! Selleks korraks kõik, aeg magama minna - kell juba pool üheksa.