Heihei. Meil on siin algamas juba vaikselt suvi, linnud laulavad, pajud õitsevad ning ilm on enamasti väga soe. Mäe peal on iga päev üle 10 kraadi, mis tundub päikese käes umbes 20 olevat. Lumega on lood nii nagu on - nõlvadel püsib see hooaja lõpuni, kuid külas lund ei ole. Nüüd on meil siin kõige raskem läbitud, kiired ajad möödas ning saab rahulikumalt hingata. Eelmine nädal oli väga-väga palju lumelauakursusi. Mul oli 6 päeva järjest kursuseid ning Rital 4 + 1 snowbike õpetus. Üks päev sain ühe belgia poisi, kes ei osanud sõnagi saksa ega inglise keelt . Päris raske oli õpet teha, kuid õnneks saime hakkama. Lumi on siin päeva lõpuks päris halb, kuid seeest on pehme kukkuda :). Meil ei olegi enam palju aega siin jäänud ning üritame igast päevast maksimumi välja pigistada. Tuleval nädalal on siis jälle külalisi oodata ning aprilli lõpus ka, mis on väga tore. See nädal on ka rohkem eestlasi mäel näha, keel kõlab üle pika aja päris naljakana. Mm, praegu ei oskagi rohkem midagi öelda, kui kellegil küsimusi on siis pange need kommentaaridesse.

Tere kallid blogilugejad üle pika-pika aja. Loodan, et te veel meie blogist loobunud ei ole. Nimelt oli meil vahepeal probleeme nii interneti, kui ka arvutitega. Kõigepealt lukustas end minu arvuti ning veidi hiljem muutus Rita arvuti klaviatuur ainult pool-töötavaks. Seega ei olnud meil eriti võimalust enda tegemistest kirjutada. Vahepeal käisid meil külas Rita vanemad ja ta õde, kes ka meile asendusarvuti tõid ( suur aitähh! ) .Aga ma teen nüüd kokkuvõtte vahepeal toimunust.

Oleme nüüd väiksema koormusega töötanud kui enne ning tänu sellele on mäepäevi päris palju olnud. Ilmad olid vahepeal väga kevadised, päeval vähemalt 10 soojakraadi nii orus kui mäel ning päris kevadine tunne oli, sest lund oli vaid nõlvadel, külas hakkasid juba vaikselt lilled õitsema ning linnud laulsid. Vahepeal oli siin päris rahulik ning saime päris palju aega lumelauapargis veeta ning uusi vigureid õppida või siis vanu lihvida. Tööl on kõik palju lihtsamaks muutunud, meile lisandus ka hooldusesse uus töötaja Josef, kes kõik väga kiiresti ära õppis. Tänu temale on nüüd meil rohkem vaba aega. Ka reedesed päevad, mis muidu raskeimad nädalas olid on nüüd palju lihtsamad. Nimelt on reedeti jube palju hooldust, sest kogu laenutuse kama tuuakse tagasi. Viimased reeded on minu ja Rita ülesanneteks olnud vaid asjade ära panemine ning hooldust tegid tore Josef ja nõme Dietr. Laupäeviti tegime kõik koos laenutust ja pühapäeviti ka. Nädala sees olime kas tsipa poes tööl või siis tegime lumelauaõpetusi. Ka Rita tegi hiljuti oma esimese lumelauaõppe. Ülemus otsustas Ritale mitte anda tavaõpet mäel vaid kohe freestyle õppe lumelauapargis. Rita sai sellega väga hästi hakkama ning ka õpilased jäid kursusega väga rahule. Mina olen siiamaani vaid algajaid mäel õpetanud. Kurb.

Kui Rita vanemad siin olid, õnnestus meil ka kogu nädal vabaks saada ning saime koos teiste eestlastega erinevaid keskuseid külastada. Üle pika aja teiste inimeste suust eesti keelt kuulda oli väga harjumatu. 12. veebruaril tähistasime ( ka 13.dal) Rita sünnipäeva, kes nüüd juba 20 aastaseks sai. Nädal Rita vanematega möödus väga kiiresti ning peagi oligi käes jälle aeg mil omapead jäime. Täna saab läbi ekstreemse aja esimene nädal ning kaks nädalat on veel ees ootamas. Peale seda peaks siin päris vaikne olema. 17. märtsil on oodata juba uusi külalisi – minu pere, kes tulevad meid siia vaatama. Nüüd siis hakkame jälle blogi pidama, loodan et tihedamini kui viimased kaks postitust.

Tere üle pika aja. Oleme nüüdseks Austrias olnud juba 73 päeva, mis tundub jube lühikese ajana. Kahju, et aeg nii kiiresti mööda läheb. Oleme siinse eluga juba päris ära harjunud, näiteks prügisorteerimine, eurod ( nüüd ka Eestis), siinsed eluviisid ja pea kõigega. Tsipa harjumatu on veel kohalikust keelest aru saamine, kuid ka see areneb pidevalt paremuse poole. See on saksa keelest väga erinev, hääldused teised ning ka sõnad teised. Aga kõla poolest see keel mulle väga meeldib, missest et ma sellest väga aru ei saa. Meil on tööl jälle mõned uued töötajad, üks lumelauaõpetaja Klaus ning hoolduses Josef. Tore, et meile keegi hooldusesse juurde palgati, sest mõningatel päevadel tundus, et suusad ei saa eal otsa ning neid tuleb aina juurde ja juurde ( hooldusesse). Praegu on hoolduses ka üks kohalik mees Dietr, kuid ta on päris ülbe ja arvab et teab kõike ja oskab kõike. Meie peame Josefile ka väljaõpet tegema, kuid Dietr tahab kõike ise teha ja ainult karjus meie uue töötaja peale. Õnneks ülemus märkas tema ebaviisakat hoiakut ning riidles temaga ning käskis tal saapaid riiulitel korda seada ning mina tegin talle ise väljaõpet. Ka ei tee Dietr tööd väga korralikult, sest ma olen juba pidanud tema ,,valmis’’ tehtud suuski üle hooldama, sest need ei ole korralikult tehtud. Tundub, et ülemus on minu ja Ritaga väga rahul, seda tagasisidet oleme ka teistelt töötajatelt kuulnud, et me ühed nende lemmikud oleme. Viimased päevad, mil ma kirjutanud ei ole on möödunud nagu tavaliselt : mäel ja siis tööl. Ilmadega on meil siin väga vedanud, enamasti on iga päev taevas pilvitu ning päike paistab. Mäe peal on lumi mõnusalt pehme ning puhates saab ka päikest võtta. Oleme juba üsna pruuniks muutunud. Minul sai ka üks päris stressirohke periood läbi, sest võrreldes eelmise hooajaga oli mu lumelauatase täiesti miinusesse langenud. Õnneks õppisin oma vigadest ning täna muutus kõik juba paremaks. Täna oli ka lumelauapargis suur võistlus : Austrian freeski open, mida me ka jälgisime. Tase oli väga kõrge, enamustele jäid ühekordsed saltod väheseks ning tehti kahekordseid. Ka oli võistluse jaoks tehtud spetsiaalne obstaakel, mis nägi väga ulmeline välja ( cannonbox umbes 10m gapiga ning umbes 7m gapiga hüpe down-reilile. Maandumine ja hüpe olid omavahel eraldatud ning maast umbes 5-7m kõrgusel).

(Suur aitäh Mariellile, kes pildi otsis, nüüd saate parema aimu, mis siia ehitati)

Mäel on ka inimesi juba kõvasti rohkem, sest praegu on mitmetes riikides puhkustaeg, meile tähendab see tööaega. Tööl läheb muidu kõik juba päris sujuvalt, ka Rital, kelle saksa keel on muutunud üsna vähesest täitsa valmis suhtlejaks. Homme nagu ikka oleme tööl ( laupäeviti pea alati), kuid Rita saab ka korraks mäele minna ( töötab kella kahest). Kohevarsti tulevad Rita vanemad ja ta õde meile külla ning siis saame ka vaba aega nautida. Egas midagi, auf wiedersehen!

Peale umbes 30 paari suusa ja 5 lumelaua hooldamist jõudsime lõpuks koju. Peale lugematule hulgale hooldustele kubises ka laenutus päev läbi klientidest. Päev võttis päris läbi. Rita oli täna juba kella 12st tööl, kuid mina sain ka hommikupooliku mäel veeta ning kella 2 tööks minna. Homme jälle vastupidi. Laupäevad on raskeimad päevad meie nädalas, sest siis reisivad inimesed siia ning tulevad laenutusse ja toovad ka suusad hooldusesse. Ka reeded on päris rasked, sest siis tuuakse varustus tagasi ning enamus suusad tuleb ka üle hooldada.Ülejäänud päevad on rahulikumad. Nüüd tulevas kuus peaks üks nädal eriti ekstreemne olema, ei kujuta ette mis siis saab. Aga eks me tulema toime, kui me juba siiamaani hakkama saanud oleme. Rita saksa keel paraneb ka iga päevaga, poes räägib ta juba sakslastega nende emakeeles. Eelnevatel päevadel, mil ma kirjutanud ei ole, oleme kas üsna rutiinse päeva veetnud ( ärkame->mäele->tööle->magama), või siis pole meil internetti olnud. Mis siis veel... Rital on varsti sünnipäev tulemas ning võite mulle lahedaid kingiideid anda.

Austrias on jälle palju lund, tänu millele saab palju radadel lustida. Pehmet lund on juba väga palju ning oleme Ritaga viimastel päevadel peamiselt puuderlund sõitnud. Kas rajalt väljas või suletud radadel. Hommik algas meie jaoks üsna nukralt, sest Rita unustas ühe oma kinnastest gondlisse. Ootasime ka pool tunnikest, mil see sama gondel uuesti ringiga gondlijaama jõuaks, kuid kinnas oli läinud. Õnneks oli meie ülemus vastutulelik, kes andis Ritale ühe uue kinda.  Kindad olemas ning läksime nagu eilegi alguses ühele suletud mustale rajale ning peale seda minu suurel soovil lumelauaparki. Harjutasime kõigepealt väikeses pargis, kuid pika järjekorra tõttu suundusime suurde. Kuna lund oli palju sadanud, siis oli hommikupoole üsna raske seal sõita, sest kõik hüpped olid lume all. Seetõttu suutsin ka ühe toru peal päris vastikult kukkuda. Mida aeg edasi, seda paremaks lumepargi seisukord muutus. Rita oli täna eriti tubli, sest ta ületas ennast. Nimelt proovis ta ühest päris suurest hüppest, mida ta varem kartis, trikki ( fs 180), mille ta ka kohe esimese korraga ära tegi. Sõitsime peale seda veel lumeparki, kuid üks hetk ei viitsinud meist kumbki enam seal väga olla, sest lumesadu lõppes ning ka päike hakkas pilve tagant kiikama. Suundusime jällegi ühele off-piste rajale, mille ise varem leidnud olime. Lustisime päris pikalt seal ning peale seda läksime suusabussiga koju. Peale seda mina korraks tööle ning Rita jäi süüa tegema. Täna kattis meie lauda kartulid koos šnitsliga. Väga hea oli!

Ja nüüd sajab meil lõpuks lund nii, nagu Alpides sadama peaks. Külas ca 10-20cm, mäel kohati üle meetri ja sajab aina juurde. Väga hea, sest lund see mäekeskus vajab. Peale lumesaju ei oskagi midagi uut välja tuua, blogi kirjutame ka praegu harvemini, sest ei ole lihtsalt midagi niiväga kirjutada. Päevad näevad välja nagu eelmised - mäele ning peale seda veidiks tööle, nädalavahetusel on tsipa rohkem tööd. Oleme oma viimased päevad veetnud enamasti lumelauapargis ning saaksin nüüd kindlasti kirjutada väga pika jutu paljudele segases keeles (lumelauatrikkidest mida ära oleme õppinud), kuid säästan teid parem sellest ning üllatame teid parem järgmisel hooajal Eestis. Igatahes tunne on hea ning harjutada oleme viimasel ajal piisavalt saanud. Täna käisime lõunal ka koos Nicolai ning Nina'ga sõitmata puuderlund otsimas, mida ka suurtes kogustes leidsime, kuid halva nähtavuse ning tugeva lumesaju tõttu ei julgenud väga rajalt välja sõita, sest halva nähtavuse tõttu ei pruugi mõnda lumealust jõge või kaljunukki näha. Ka kartsime, et parimatel puudriradadel on praegu liiga suur oht laviini alla jääda. Seega lustisime laugemates kohtades rajalt väljas või siis üsna raja ääres, kus ka veidi pehmemat lund leidus. Praegu ootamegi pikisilmi, et ka külla rohkem lund sajaks, sest meie külas on ka üks lift ning väike mäekeskus, kuid parim osa selle juures on see, et piisava lume puhul saab keskusest alla linna sõita. Tähistatud rada seal ei ole, kuid jälgede järgi on see lausa vapustav. Alla tulles sõidad üle autoteede, läbi teiste inimeste kodude hoovide kuni jõuad alla külla. Praegu naudime veel oma vaba aega, sest järgmisest nädalast hakkab kärmem aeg pihta, mil meie orgu külastab kordades rohkem inimesi kui praegu. Üks nädal pidi olema eriti ekstreemne, mil mäel on traditsiooniline karneval ( inimesed sõidavad kostüümides, tobedalt riides jne). Vot sellised uudised praegu siit kaugelt!

Ja nüüd sajab meil lõpuks lund nii, nagu Alpides sadama peaks. Külas ca 10-20cm, mäel kohati üle meetri ja sajab aina juurde. Väga hea, sest lund see mäekeskus vajab. Peale lumesaju ei oskagi midagi uut välja tuua, blogi kirjutame ka praegu harvemini, sest ei ole lihtsalt midagi niiväga kirjutada. Päevad näevad välja nagu eelmised - mäele ning peale seda veidiks tööle, nädalavahetusel on tsipa rohkem tööd. Oleme oma viimased päevad veetnud enamasti lumelauapargis ning saaksin nüüd kindlasti kirjutada väga pika jutu paljudele segases keeles (lumelauatrikkidest mida ära oleme õppinud), kuid säästan teid parem sellest ning üllatame teid parem järgmisel hooajal Eestis. Igatahes tunne on hea ning harjutada oleme viimasel ajal piisavalt saanud. Täna käisime lõunal ka koos Nicolai ning Nina'ga sõitmata puuderlund otsimas, mida ka suurtes kogustes leidsime, kuid halva nähtavuse ning tugeva lumesaju tõttu ei julgenud väga rajalt välja sõita, sest halva nähtavuse tõttu ei pruugi mõnda lumealust jõge või kaljunukki näha. Ka kartsime, et parimatel puudriradadel on praegu liiga suur oht laviini alla jääda. Seega lustisime laugemates kohtades rajalt väljas või siis üsna raja ääres, kus ka veidi pehmemat lund leidus. Praegu ootamegi pikisilmi, et ka külla rohkem lund sajaks, sest meie külas on ka üks lift ning väike mäekeskus, kuid parim osa selle juures on see, et piisava lume puhul saab keskusest alla linna sõita. Tähistatud rada seal ei ole, kuid jälgede järgi on see lausa vapustav. Alla tulles sõidad üle autoteede, läbi teiste inimeste kodude hoovide kuni jõuad alla külla. Praegu naudime veel oma vaba aega, sest järgmisest nädalast hakkab kärmem aeg pihta, mil meie orgu külastab kordades rohkem inimesi kui praegu. Üks nädal pidi olema eriti ekstreemne, mil mäel on traditsiooniline karneval ( inimesed sõidavad kostüümides, tobedalt riides jne). Vot sellised uudised praegu siit kaugelt!

Terekest jälle. Varsti hakkab juba pool aega meie reisi koguajast mööduma, aeg ikka lendab. Talv on nüüdseks ka siia jõudnud, viimased päevad on sadanud lund ning lumelisa peaks veel juurdegi tulema. Kahjuks kaasneb enamasti lumesajuga väga halb nähtavus mäel. Eile ja täna oli isegi päris okei, vahepeal oli tsipa udune, kuid üleeile oli nähtavus kaks meetrit. Ka eelnevad suvetemperatuurid mäel ( kuni +20) on vahetunud miinuskraadidega. Oleme oma praeguse vaba aja veetnud enamasti lumelauapargis, kus me mõlemad ennast juba palju kodusemalt tunneme ning trikipagas suureneb ka iga päevaga. Täna oli mäel ka üks võistlus ,,Ripcurl Sista Sessions'', mis on siin tüdrukute lumelauavõistlus. Täna vaatasime ka natuke kvalifikatsioonisõite, kuid külma tõttu väga kaua seda vaadata ei viitsinud. Tase just väga kõrge ei olnud, minu arvates oleks ka Rita seal väga hästi hakkama saanud. Tööl käime muidu ka, praegu kestab veel siin veidi leebem töörežiim, kuid varsti hakkab jälle täishooaeg. Praegu oleme siis kordamööda iga päev kella 5-6ni suuski hooldamas käinud ning nädalavahetustel oleme pikema päeva teinud. Veebruaris käime rohkem tööd, kuid õnneks saime selle aja vabaks, mil Rita vanemad siin on. Uskumatu on see, et koduigatsust pea üldse ei ole. Mm, mis siis veel - meie toidumenüü muutub iga nädalaga aina tervislikumaks, mis on ainult tore. Pidev friikartulite ja muu valmistoidu söömine tüütab kiiresti ära. Eile ja üleeile tegime näiteks salatit, enne seda ühepajatoitu. Täna plaanime hakklihakastet ja kartuleid teha, kõrvale keedetud juurvilju. Mis meile Austria puhul veel väga meeldib - head veinid on väga odavad ! Ostsime see nädal ühe Itaalia veini, mille pudel oli ilusti kaunistatud, vein ise oli saanud Berliini veiniauhinna, maitses väga hästi ning maksis vaid 2.40! Eestis saab selle hinna osta eest veini, mis kõlbab vast enamasti ainult purju joomiseks. Varsti võib jälle pilte oodata, kuid nüüd pean tööle ruttama! Ciao!

Jutule vahelduseks mõned pildid ka :)

     Pildil on meie küla kirik, kus toimus ka eelmainitud traditsiooniline küünlapaigutamine (2011) eelaastavahetusel. Pilt on tehtud novembri kuus, kui me alles jõudsime, ilm oli soe ja muru roheline :). 

      Way up to the mountain. Horbergi gondel. Igapäevane teekond kõrgustesse. Sõit mäkke kestab 15 minutit. Parematel puudripäevadel on võimalik ka Penkeni (Mayrhofeni südalinnast tuleva gondli) algusest liuelda ka alla Horbergi gondlijaama (pole olnud veel võimalust proovida, sest pole veel piisavalt lund olnud). 

    Kurikuulsad snow-bike'd (jalgrattad lumel). Selle vigurvändaga sõitma õppimiseks kulub vaid maksimaalselt 20 minutit - kuigi pealtnäha võib tunduda üsna raske, on see uskumatult kerge. Mööda nõlvu tuhisedes on huvitav vaadata inimeste pilke, kes sellist sõiduvahendit varem näinud ei ole. Parimad elamused saab aga siiski rahvamassist eemal puuderlumes. Pildil on meiega belglased Glen ja Sten.

    Panoraamvaade Horbergi kõrgeimast tipust varahommikustel tundidel. 

     Freshgroom ! (Velvetpüksid mäel)

   Powder ! 

       Šmoonifšrullid ! Tihe maiuspala.

        Vana-aasta õhtu sõpsudega ! ( Miss u ! )

        Johannes & Shiestl's Schischule Horberg Bergstation, meie suusakool mäel.

   Johannese kaanepilt.

      Meie.

          Aktimeliseerunud.

    Eggalm. Nagu ka järgmised 2 pilti :).

 Praeguseks kõik. Varsti luban veel pilte ! :)) Cya.

                                                                                                                                                   

Tere,

viimased päevad on möödunud mäel ning veidi ka töötades. Jaanuaris saame rohkem aega mäel veeta, kuid varsti hakkab töö jälle pihta. Enamasti oleme saanud päeva mäel veeta ning siis on üks meist läinud tunniks tööle. Nädalavahetusel ja täna tegime tsipa pikemad päevad, et töötunnid ikka täis saaksid. Vahepeal oli meil ka väiksemat sorti tüli tööandjatega, kuid nüüd on kõik korras ning meie läbisaamine nendega on veelgi paremaks muutunud. Näiteks eile küsisime, et kas Rita saaks natuke varem töölt lahti, et ta suusabussile jõuaks ning seda ka lubati. Ent inimesi oli palju ja nendega ka tegelema pidi, jäi Rita bussist maha, kuid siis sõidutas ülemus Rita ise autoga gondlijaama. Kui teised töötajad sellest kuulsid vaatasid nad meile suurte silmadega otsa. Veel lubasid ülemused mul oma lauale täishoolduse teha, mis oli ka väga meeldiv. Meil on siin lumi muidu päris otsa saamas. Külas on maa roheline, kuid õnneks nõlvadel veel jagub lund. Eile näitas mäetermomeeter päikese käes +21. Päris suvi kohe. Sellise soojaga muutuvad rajad päeva lõpuks päris läbimatuks. Nüüd see nädal peaks veel vaba aega jaguma, kuid varsti hakkavad jälle pikemad tööpäevad. Meil on ka üks uus töötaja, kelle nime ma kahjuks ei mäleta, kuid ta on vägaväga hea suusataja! Selleks korraks kõik, aeg magama minna - kell juba pool üheksa.

Hei

Küll see aeg möödub kiiresti. Oleme peagi juba 2 kuud kodust ära olnud. Viimastel päevadel oleme päris palju sõita saanud. Iga päev oleme küll kordamööda tunniks tööl käinud, kuid seda peale sõitmist. Täna me mäel ei käinud, sest ilmataat õnnistas meid päris tugeva vihmasajuga. Hommikul mõtlesime, et ah mis see väike vihm ikka teeb, kuid maja ette jõudes otsustasime kohe ümber - sadu oli väikesest väga kaugel. Päev läbi olime kodus ning vaatasime arvutist telesarju. Loodame, et homme on ilm juba parem, sest tahaks väga mäele minna. Praegu olen mina kodus ja Rita tööl, teen seljankat ja moonirulle. Üleeile, kui me majaperemehel oma kööginuge teritada palusime, kostitas ta meid ka ühe lati suitsuvorstiga - hirvelihast. Ta on lihunik ning see vorst oli tema enda tehtud, maitseb väga hästi! Isegi Rita sööb seda hea meelega, kuigi ta suitsutatud asju ei armasta. 

Uuendus: Perenaine tõi meile just ka traditsioonilist Austria leiba mingi spetsiaalse asjaga. Ma ei saanud täpselt aru mis see on, kuid eks maitseme ja anname siis teada. Leib on ka just värskelt ahjust tulnud. Nii toredad ja külalislahked üürijad meil! :) 

Hei,

täna oli meil jälle vaba päev, mille sisustasime spordiga. Hommikul aknast välja vaadates ei olnud ilm just kõige parem - vaevu oli vastasmaja udumassist näha. Aga päeva me raisku lasta ei tahtnud ning seega läksime mäele. Seadsime end kella 10:15 suusabussi peale, kuid jäime sellest napilt maha. Kuna see oli viimane suusabuss meie maja lähedalt bussipeatusest, pidime alla orgu jalutama ning sealt bussi peale minema. Jõudsime kella 10:33se bussi peale ning kolmveerand 11 istusime gondlisse ning suundusime mäkke. Lootsime end ehk on ilmaga samuti nagu varem - vaid org on udus ning mäel on sinine taevas ning päike paistab. Ja nii oligi, mäel oli super ilm. Sõitsime niisama ringi ning kella 12 paiku otsustasime Eggkalmi sõita ( See on üks teine keskus, kuid sinna saab mööda nõlvu sõita). Kahte keskust ühendav rada on umbes 10km pikk ning väga lahe! Kohale jõudes sõitsime veidi seal ning tegime mäel trahteris ka väikese joogipausi. Peale seda hakkasime tagasi kodumäele sõitma ning kohale jõudes oligi aeg juba niipalju, et oli aeg bussi peale minna. Viimasel laskumisel suutsin ma päris õnnetult kukkuda, õnneks kiiver ja seljakaitse hoidsid hullema ära. Alaselg tsipa valutab, kuid midagi väga hullu ei juhtunud. Koju jõudes saime natuke puhata ning kella viieks läks Rita tööle. Käime praegusel rahulikul ajal kordamööda iga päev tunnike tööl, et suusahooldusi teha. Vot, nüüd istungi siin arvutis, söön šokolaadikreemiga saia,blogin ning plaanin uinakut teha. 

Tere,

Pole väga ammu kirjutanud. Asi selles, et meil olid vahepeal sõbrad 10 päevaks külas ning siis ei tekkinud vaba hetkegi, et saaks blogi kirjutada. Nüüd oleme Ritaga jälle kahekesi ning hakkan jälle tihedamalt blogima. Mis siin siis viimasel ajal toimunud on? Just lõppes esimene turistibuum. Töötasime sel ajal päris hoogsalt, õnneks saime ka paar vaba päeva, et sõpradega mäele minna. Kui vabaks päeva ei saanud siis olime tööl, tegime peamiselt laenutust ning kui tööaeg läbi sai, hakkasime suusahooldusi tegema. Iga tööpäev venis 1-2 tundi pikemaks. Mõnedel päevadel tegin mina ka lumelauaõpet, kuid mitte väga palju. Saime mõlemad ka endale suusaõpetaja joped, millega saab mitmeid toredaid soodustusi. Nüüd on see kiire aeg läbi ning saame päris palju vaba aega, mille täidame mäel sõitmisega. Ilmad on siin alpides päris soojad, pea +15 ning lund külas enam ei olegi. Mäel on õnneks lumeolud head ning ka rahvast on kõvasti vähem. See on väga meeldiv, sest nüüd ei pea 20 minutit tõstukijärjekorras ootama. 

  Täna käisime mäel ning peale seda läksin mina korraks tööle, et hooldusi teha. Ilm ei olnud just nii hea kui eelnevatel päevadel - tsipa udune ning nähtavus ei olnud kõige parem. Homme läheme jälle mäele. See nädal otsustasime ka tervisliku toidu nädala teha, sest friikartulid ja kiirtoit ei lähe enam kurgust alla. Aga praegu hakkame sööma ning eks ma kirjutan peatselt jälle! 

Esimene postitus uuel aastal

Viimasest postitusest on juba päris pikk aeg möödas, seda siis seepärast, et viimased päevad on väga kiirelt läinud ja pole olnud aega, et blogi kirjutada. 30.dal tulid meile külla Ron,Johanna ja Karolina ning peatuvad siin kuni 8. jaanuarini. 30.dal oli meie külas uusaasta eelpidu, mis meie suusakooli töötatatele kohustuslik oli. Meie ülemus seletas, miks see nii on, kuid ma ei saanud eriti midagi aru. Mõtlesime, et ehk praktikas saab siis paremini aru. Panime oma suusaõpetaja varustuse selga ning suundusime koos Roni, Johanna ja Karolinaga eelpeole. Kohale jõudes üllatusime rahva rohkuses, üritus meenutas veidi õllesummerit, suur lava, mitmed alkoholi müügikohad ning suur-suur mass inimesi. Kell 23:30 pidime suusakooliga kogunema ning seda ka tegime. Liikusime kõik koos lava taha ning ülemus jagas kõigile 2 kuni 3 suurt küünalt kätte. Nikolai seletas mulle, et me teeme nendest küünaldest kujundi ,,2011'' mäe peale ning see on igaaastane traditsioon, et meie suusakool seda teeb. Kõigil küünlad käes ning suundusime lava tagant lavale ning jalutasime pidulikult muusika saatel mäe peale ning moodustasime selle kujundi. Kui kujund moodustatud oli, karjusime ülemuse järel 3 korda saksa keeles ,,saagu valgus'' ning peale seda hakkas pihta ilutulestik, mis oli väga võimas. Mõtlesime, et huvitav mis siis veel 31'sel on, kui juba 30'dal nii võimas ilutulestik on. Peale eelpidu, suundusime oma seltskonna ja suusakooliga kohalikku klubisse, kus olime päris kaua. Järgmine hommik läksime varakult mäele ning Ron ja Karolina jäid mägedega väga rahule. Johanna ei ole tänaseni mäele jõudnud, sest ta on väga haige. Loodame, et ta ruttu terveks saaks. Mäel lõpuni 31'sel sõita ei jõudnud, sest olime kõik eelmisest õhtust veel päris väsinud ning rajad olid ka väga jäiseks muutunud. Läksime kella 3se suusabussiga koju ( mägi avatud 4ni) ning mina pidin kella 16:30-18:00 töötama. Peale tööd läksin koju ning magama, et õhtuks end välja puhata. Õhtul läksime kõik koos välja Mayrhofenisse ning veetsime oma uusaasta seal. Takso viis meid täpselt põhitänavale ning astusime taksost umbes 23:59:58 välja ning kohe algas pralle pihta. Eile me mäele ei läinud. Mina ja Rita pidime pärastlõunal ka töötama ning teised ei tahtnud ka väga mäele minna. Eile oli arvatavasti senimaani kõige töisem päev, rahvast oli äärmiselt palju ning tööd ka. Töö lõppes tavalise 18:00 asemel 19:30. Koju jõudes olime Ritaga surmväsinud, tegime natuke süüa ja läksime kohe magama. Täna olen mina 12:30'st tööl, Rita juba 8:30'st. Ron ja Karolina läksid mäele. Praegu sajab meil ka lund ning homme peaksid super võimalused puudrisõiduks olema. Nüüd istungi kodus ja ootan millal tööle minna. Olen ka tsipa haige, kuid Johannaga võrreldes terve nagu purikas. Sellised juhtumised siis praegu olnud, peatse lugemiseni!