Heihei. Meil on siin algamas juba vaikselt suvi, linnud laulavad, pajud õitsevad ning ilm on enamasti väga soe. Mäe peal on iga päev üle 10 kraadi, mis tundub päikese käes umbes 20 olevat. Lumega on lood nii nagu on - nõlvadel püsib see hooaja lõpuni, kuid külas lund ei ole. Nüüd on meil siin kõige raskem läbitud, kiired ajad möödas ning saab rahulikumalt hingata. Eelmine nädal oli väga-väga palju lumelauakursusi. Mul oli 6 päeva järjest kursuseid ning Rital 4 + 1 snowbike õpetus. Üks päev sain ühe belgia poisi, kes ei osanud sõnagi saksa ega inglise keelt . Päris raske oli õpet teha, kuid õnneks saime hakkama. Lumi on siin päeva lõpuks päris halb, kuid seeest on pehme kukkuda :). Meil ei olegi enam palju aega siin jäänud ning üritame igast päevast maksimumi välja pigistada. Tuleval nädalal on siis jälle külalisi oodata ning aprilli lõpus ka, mis on väga tore. See nädal on ka rohkem eestlasi mäel näha, keel kõlab üle pika aja päris naljakana. Mm, praegu ei oskagi rohkem midagi öelda, kui kellegil küsimusi on siis pange need kommentaaridesse.

Tere kallid blogilugejad üle pika-pika aja. Loodan, et te veel meie blogist loobunud ei ole. Nimelt oli meil vahepeal probleeme nii interneti, kui ka arvutitega. Kõigepealt lukustas end minu arvuti ning veidi hiljem muutus Rita arvuti klaviatuur ainult pool-töötavaks. Seega ei olnud meil eriti võimalust enda tegemistest kirjutada. Vahepeal käisid meil külas Rita vanemad ja ta õde, kes ka meile asendusarvuti tõid ( suur aitähh! ) .Aga ma teen nüüd kokkuvõtte vahepeal toimunust.

Oleme nüüd väiksema koormusega töötanud kui enne ning tänu sellele on mäepäevi päris palju olnud. Ilmad olid vahepeal väga kevadised, päeval vähemalt 10 soojakraadi nii orus kui mäel ning päris kevadine tunne oli, sest lund oli vaid nõlvadel, külas hakkasid juba vaikselt lilled õitsema ning linnud laulsid. Vahepeal oli siin päris rahulik ning saime päris palju aega lumelauapargis veeta ning uusi vigureid õppida või siis vanu lihvida. Tööl on kõik palju lihtsamaks muutunud, meile lisandus ka hooldusesse uus töötaja Josef, kes kõik väga kiiresti ära õppis. Tänu temale on nüüd meil rohkem vaba aega. Ka reedesed päevad, mis muidu raskeimad nädalas olid on nüüd palju lihtsamad. Nimelt on reedeti jube palju hooldust, sest kogu laenutuse kama tuuakse tagasi. Viimased reeded on minu ja Rita ülesanneteks olnud vaid asjade ära panemine ning hooldust tegid tore Josef ja nõme Dietr. Laupäeviti tegime kõik koos laenutust ja pühapäeviti ka. Nädala sees olime kas tsipa poes tööl või siis tegime lumelauaõpetusi. Ka Rita tegi hiljuti oma esimese lumelauaõppe. Ülemus otsustas Ritale mitte anda tavaõpet mäel vaid kohe freestyle õppe lumelauapargis. Rita sai sellega väga hästi hakkama ning ka õpilased jäid kursusega väga rahule. Mina olen siiamaani vaid algajaid mäel õpetanud. Kurb.

Kui Rita vanemad siin olid, õnnestus meil ka kogu nädal vabaks saada ning saime koos teiste eestlastega erinevaid keskuseid külastada. Üle pika aja teiste inimeste suust eesti keelt kuulda oli väga harjumatu. 12. veebruaril tähistasime ( ka 13.dal) Rita sünnipäeva, kes nüüd juba 20 aastaseks sai. Nädal Rita vanematega möödus väga kiiresti ning peagi oligi käes jälle aeg mil omapead jäime. Täna saab läbi ekstreemse aja esimene nädal ning kaks nädalat on veel ees ootamas. Peale seda peaks siin päris vaikne olema. 17. märtsil on oodata juba uusi külalisi – minu pere, kes tulevad meid siia vaatama. Nüüd siis hakkame jälle blogi pidama, loodan et tihedamini kui viimased kaks postitust.

Tere üle pika aja. Oleme nüüdseks Austrias olnud juba 73 päeva, mis tundub jube lühikese ajana. Kahju, et aeg nii kiiresti mööda läheb. Oleme siinse eluga juba päris ära harjunud, näiteks prügisorteerimine, eurod ( nüüd ka Eestis), siinsed eluviisid ja pea kõigega. Tsipa harjumatu on veel kohalikust keelest aru saamine, kuid ka see areneb pidevalt paremuse poole. See on saksa keelest väga erinev, hääldused teised ning ka sõnad teised. Aga kõla poolest see keel mulle väga meeldib, missest et ma sellest väga aru ei saa. Meil on tööl jälle mõned uued töötajad, üks lumelauaõpetaja Klaus ning hoolduses Josef. Tore, et meile keegi hooldusesse juurde palgati, sest mõningatel päevadel tundus, et suusad ei saa eal otsa ning neid tuleb aina juurde ja juurde ( hooldusesse). Praegu on hoolduses ka üks kohalik mees Dietr, kuid ta on päris ülbe ja arvab et teab kõike ja oskab kõike. Meie peame Josefile ka väljaõpet tegema, kuid Dietr tahab kõike ise teha ja ainult karjus meie uue töötaja peale. Õnneks ülemus märkas tema ebaviisakat hoiakut ning riidles temaga ning käskis tal saapaid riiulitel korda seada ning mina tegin talle ise väljaõpet. Ka ei tee Dietr tööd väga korralikult, sest ma olen juba pidanud tema ,,valmis’’ tehtud suuski üle hooldama, sest need ei ole korralikult tehtud. Tundub, et ülemus on minu ja Ritaga väga rahul, seda tagasisidet oleme ka teistelt töötajatelt kuulnud, et me ühed nende lemmikud oleme. Viimased päevad, mil ma kirjutanud ei ole on möödunud nagu tavaliselt : mäel ja siis tööl. Ilmadega on meil siin väga vedanud, enamasti on iga päev taevas pilvitu ning päike paistab. Mäe peal on lumi mõnusalt pehme ning puhates saab ka päikest võtta. Oleme juba üsna pruuniks muutunud. Minul sai ka üks päris stressirohke periood läbi, sest võrreldes eelmise hooajaga oli mu lumelauatase täiesti miinusesse langenud. Õnneks õppisin oma vigadest ning täna muutus kõik juba paremaks. Täna oli ka lumelauapargis suur võistlus : Austrian freeski open, mida me ka jälgisime. Tase oli väga kõrge, enamustele jäid ühekordsed saltod väheseks ning tehti kahekordseid. Ka oli võistluse jaoks tehtud spetsiaalne obstaakel, mis nägi väga ulmeline välja ( cannonbox umbes 10m gapiga ning umbes 7m gapiga hüpe down-reilile. Maandumine ja hüpe olid omavahel eraldatud ning maast umbes 5-7m kõrgusel).

(Suur aitäh Mariellile, kes pildi otsis, nüüd saate parema aimu, mis siia ehitati)

Mäel on ka inimesi juba kõvasti rohkem, sest praegu on mitmetes riikides puhkustaeg, meile tähendab see tööaega. Tööl läheb muidu kõik juba päris sujuvalt, ka Rital, kelle saksa keel on muutunud üsna vähesest täitsa valmis suhtlejaks. Homme nagu ikka oleme tööl ( laupäeviti pea alati), kuid Rita saab ka korraks mäele minna ( töötab kella kahest). Kohevarsti tulevad Rita vanemad ja ta õde meile külla ning siis saame ka vaba aega nautida. Egas midagi, auf wiedersehen!

Peale umbes 30 paari suusa ja 5 lumelaua hooldamist jõudsime lõpuks koju. Peale lugematule hulgale hooldustele kubises ka laenutus päev läbi klientidest. Päev võttis päris läbi. Rita oli täna juba kella 12st tööl, kuid mina sain ka hommikupooliku mäel veeta ning kella 2 tööks minna. Homme jälle vastupidi. Laupäevad on raskeimad päevad meie nädalas, sest siis reisivad inimesed siia ning tulevad laenutusse ja toovad ka suusad hooldusesse. Ka reeded on päris rasked, sest siis tuuakse varustus tagasi ning enamus suusad tuleb ka üle hooldada.Ülejäänud päevad on rahulikumad. Nüüd tulevas kuus peaks üks nädal eriti ekstreemne olema, ei kujuta ette mis siis saab. Aga eks me tulema toime, kui me juba siiamaani hakkama saanud oleme. Rita saksa keel paraneb ka iga päevaga, poes räägib ta juba sakslastega nende emakeeles. Eelnevatel päevadel, mil ma kirjutanud ei ole, oleme kas üsna rutiinse päeva veetnud ( ärkame->mäele->tööle->magama), või siis pole meil internetti olnud. Mis siis veel... Rital on varsti sünnipäev tulemas ning võite mulle lahedaid kingiideid anda.

Austrias on jälle palju lund, tänu millele saab palju radadel lustida. Pehmet lund on juba väga palju ning oleme Ritaga viimastel päevadel peamiselt puuderlund sõitnud. Kas rajalt väljas või suletud radadel. Hommik algas meie jaoks üsna nukralt, sest Rita unustas ühe oma kinnastest gondlisse. Ootasime ka pool tunnikest, mil see sama gondel uuesti ringiga gondlijaama jõuaks, kuid kinnas oli läinud. Õnneks oli meie ülemus vastutulelik, kes andis Ritale ühe uue kinda.  Kindad olemas ning läksime nagu eilegi alguses ühele suletud mustale rajale ning peale seda minu suurel soovil lumelauaparki. Harjutasime kõigepealt väikeses pargis, kuid pika järjekorra tõttu suundusime suurde. Kuna lund oli palju sadanud, siis oli hommikupoole üsna raske seal sõita, sest kõik hüpped olid lume all. Seetõttu suutsin ka ühe toru peal päris vastikult kukkuda. Mida aeg edasi, seda paremaks lumepargi seisukord muutus. Rita oli täna eriti tubli, sest ta ületas ennast. Nimelt proovis ta ühest päris suurest hüppest, mida ta varem kartis, trikki ( fs 180), mille ta ka kohe esimese korraga ära tegi. Sõitsime peale seda veel lumeparki, kuid üks hetk ei viitsinud meist kumbki enam seal väga olla, sest lumesadu lõppes ning ka päike hakkas pilve tagant kiikama. Suundusime jällegi ühele off-piste rajale, mille ise varem leidnud olime. Lustisime päris pikalt seal ning peale seda läksime suusabussiga koju. Peale seda mina korraks tööle ning Rita jäi süüa tegema. Täna kattis meie lauda kartulid koos šnitsliga. Väga hea oli!

Ja nüüd sajab meil lõpuks lund nii, nagu Alpides sadama peaks. Külas ca 10-20cm, mäel kohati üle meetri ja sajab aina juurde. Väga hea, sest lund see mäekeskus vajab. Peale lumesaju ei oskagi midagi uut välja tuua, blogi kirjutame ka praegu harvemini, sest ei ole lihtsalt midagi niiväga kirjutada. Päevad näevad välja nagu eelmised - mäele ning peale seda veidiks tööle, nädalavahetusel on tsipa rohkem tööd. Oleme oma viimased päevad veetnud enamasti lumelauapargis ning saaksin nüüd kindlasti kirjutada väga pika jutu paljudele segases keeles (lumelauatrikkidest mida ära oleme õppinud), kuid säästan teid parem sellest ning üllatame teid parem järgmisel hooajal Eestis. Igatahes tunne on hea ning harjutada oleme viimasel ajal piisavalt saanud. Täna käisime lõunal ka koos Nicolai ning Nina'ga sõitmata puuderlund otsimas, mida ka suurtes kogustes leidsime, kuid halva nähtavuse ning tugeva lumesaju tõttu ei julgenud väga rajalt välja sõita, sest halva nähtavuse tõttu ei pruugi mõnda lumealust jõge või kaljunukki näha. Ka kartsime, et parimatel puudriradadel on praegu liiga suur oht laviini alla jääda. Seega lustisime laugemates kohtades rajalt väljas või siis üsna raja ääres, kus ka veidi pehmemat lund leidus. Praegu ootamegi pikisilmi, et ka külla rohkem lund sajaks, sest meie külas on ka üks lift ning väike mäekeskus, kuid parim osa selle juures on see, et piisava lume puhul saab keskusest alla linna sõita. Tähistatud rada seal ei ole, kuid jälgede järgi on see lausa vapustav. Alla tulles sõidad üle autoteede, läbi teiste inimeste kodude hoovide kuni jõuad alla külla. Praegu naudime veel oma vaba aega, sest järgmisest nädalast hakkab kärmem aeg pihta, mil meie orgu külastab kordades rohkem inimesi kui praegu. Üks nädal pidi olema eriti ekstreemne, mil mäel on traditsiooniline karneval ( inimesed sõidavad kostüümides, tobedalt riides jne). Vot sellised uudised praegu siit kaugelt!

Ja nüüd sajab meil lõpuks lund nii, nagu Alpides sadama peaks. Külas ca 10-20cm, mäel kohati üle meetri ja sajab aina juurde. Väga hea, sest lund see mäekeskus vajab. Peale lumesaju ei oskagi midagi uut välja tuua, blogi kirjutame ka praegu harvemini, sest ei ole lihtsalt midagi niiväga kirjutada. Päevad näevad välja nagu eelmised - mäele ning peale seda veidiks tööle, nädalavahetusel on tsipa rohkem tööd. Oleme oma viimased päevad veetnud enamasti lumelauapargis ning saaksin nüüd kindlasti kirjutada väga pika jutu paljudele segases keeles (lumelauatrikkidest mida ära oleme õppinud), kuid säästan teid parem sellest ning üllatame teid parem järgmisel hooajal Eestis. Igatahes tunne on hea ning harjutada oleme viimasel ajal piisavalt saanud. Täna käisime lõunal ka koos Nicolai ning Nina'ga sõitmata puuderlund otsimas, mida ka suurtes kogustes leidsime, kuid halva nähtavuse ning tugeva lumesaju tõttu ei julgenud väga rajalt välja sõita, sest halva nähtavuse tõttu ei pruugi mõnda lumealust jõge või kaljunukki näha. Ka kartsime, et parimatel puudriradadel on praegu liiga suur oht laviini alla jääda. Seega lustisime laugemates kohtades rajalt väljas või siis üsna raja ääres, kus ka veidi pehmemat lund leidus. Praegu ootamegi pikisilmi, et ka külla rohkem lund sajaks, sest meie külas on ka üks lift ning väike mäekeskus, kuid parim osa selle juures on see, et piisava lume puhul saab keskusest alla linna sõita. Tähistatud rada seal ei ole, kuid jälgede järgi on see lausa vapustav. Alla tulles sõidad üle autoteede, läbi teiste inimeste kodude hoovide kuni jõuad alla külla. Praegu naudime veel oma vaba aega, sest järgmisest nädalast hakkab kärmem aeg pihta, mil meie orgu külastab kordades rohkem inimesi kui praegu. Üks nädal pidi olema eriti ekstreemne, mil mäel on traditsiooniline karneval ( inimesed sõidavad kostüümides, tobedalt riides jne). Vot sellised uudised praegu siit kaugelt!