Friday, December 17, 2010

Meie töökollektiiv laieneb iga päevaga!

Täna oli meil jälle hommikupoolik vaba ning ega vaba aega raisata saa. Seepärast suundusime kohe varakult mäele. Olime jälle varakult mäel (8:30) ning ilm oli väga hea. Vähesed pilved, kuid temperatuur oli juba pehmem, umbes -5. Rita tegi hommikul mäel pilte, mina tuhisesin niisama ringi ning hiljem trehvasime üksteist lumelauapargis. Lumelauapargis oli ka meie kaastöötaja Glen ( belgiast) ja hiljem liitus ka ta raske nimega sõber. Harjutasime veidi, kuid tunne ei olnud kumbagil väga hea. Pealegi oli ka päike asendunud pilvedega ning nähtavus muutus 3 korda halvemaks. Tegime ühel hetkel väikese pausi pargirestoranis ning lootsime, et ehk on peale seda parem sõita. Nähtavus oligi kõvasti parem, kuid inimesi oli umbes 21 korda rohkem kui enne. Mõtlesime, et aega on seda parki sõita veel 5 kuud ning läksime jälle buttereid õppima ( trikid niisama sõites ). Lihvisime oma trikipagasit ning peagi oli kell juba pool 1 ning olime juba surmväsinud. Otsustasime, et läheme parem kohe ära, sest tahtsime Mayrhofenis käia ühes lumelauapoes, et Rita lumelauaklambreid ümber tõsta ning ka Billast läbi käia ( Billa on toidupood). Täpselt siis, kui oma seljakotid mäestaabist ( meie töökohal on ka mäe peal pood) võtsime, muutus ilm halvaks. Tuul tugevnes, lund hakkas sadama, temperatuur langes ja nähtavus muutus põhimõtteliselt olematuks. Olime õnnelikud, et olime otsustanud ära minna ning suundusime jällegi Penkeni gondlijaama, et sealt gondliga alla Mayrhofenisse sõita. Mayrhofenis lasime Rita lumelauaklambrid korda teha, hüppasime Billast läbi ning suundusime rongijaama, et sealt rongiga sõita meie linnakesse, kus ka meie töökoht on. Tööl ootas meid ka uus töötaja, kellele ka väljaõpet tegema pidime. Nimest ma tal aru ei saanud, kuid ta oli juba pensionär. Umbes 60-70 aastane mees. Aga ta oli väga kraps ning tundus, et ta naudib hetkel oma teist või kolmandat noorust. Rahvast oli täna poes juba palju rohkem kui varem ning tööd oli ka palju. Rita ja meie uus pensionär tegid koos suusahooldust ning mina panin enamus ajast ühtedele suuskadele klambreid peale. Tööpäev möödus kiirelt ning ülemus ütles õhtul, et mäestaabis oli ka eestlaste grupp käinud, kes olid väga üllatunud, et neil ka eestlased tööl on. Võibolla vajab nende grupist üks noorem laps lumelauaõpet. Seda teeb talle vajadusel Rita. Peale seda uudist oli tööaeg läbi ning jalutasime koju. Kiire pesu, friikartulid ja baguetted ahju ning nüüd ootame millal need juba valmis saaksid, kõht on jube tühi. Homme jälle tööle ning homsest algab meil ka nüüd päris õige töö pihta, praegu oleme saanud oma tundide eest pool palka, edaspidi saame täispalka. Peatse lugemiseni!

No comments:

Post a Comment