Päris kaua pole postitanud. See on sellepärast, et me oleme pea iga päev mäel käinud ning peale seda ka tööl ning pole jaksu olnud, et veel arvutisse minna ja maailma aeglaseima internetiga tegelema hakata. Esmaspäev möödus mäel ning hiljem tööl. Nädala sees on tööd kõvasti vähemaks jäänud, kuid nädalavahetused on päris hullumeelsed olnud ning nii ka edasipidi. Meil on siin kujunenud juba oma seltskond, kellega mäel ringi tuhiseme ja after-ski'del käime või niisama koos oleme. Sinna kuuluvad peale meie siis belglased ( Glen & Sten ) ning Nikolai ( saksa-austerlane). Oleme ka uusi inimesi kohanud, peamiselt siis meie poe suusa- ja lumelauaõpetajad. Enamus neist on siin juba mitmendat hooaega ning austerlasi ehk kohalike on nende hulgas väga vähe. Õpetajad on pärit kas Inglismaalt, Hollandist, Belgiast, Saksamaalt, Taanist või Rootsist. Peaks ära mainima, et flaami keel on väga naljakas - põrisemine ja susisemine( belglased ja hollandlased räägivad seda).
Teisipäeval käisime jälle mäel ning tööle me minema ei pidanud. Ilmad on meil iga päevaga aina soojemaks läinud. Kui teisipäeval püsis temperatuur 0 lähedal siis tänaseks oli mäel temperatuur juba +10. Lund on ka vähemaks jäänud. Mäel küll on, kuid mida madalamale orgu laskuda, seda vähemaks seda ka jääb. Seeest lubas homme-ülehomme lumelisa ning ka külmakraade. Kuid muu ilm on mäel alati super olnud - päikesepaiste, vähe pilvi ning superhea nähtavus. Ka lasime eksta blogi jaoks endast mäel ühe pildi teha (teisipäeval siis) :

Peale mäge läksime koos teistega after-ski'le ning olime mõned tunnid seal. Saime teada, et suusaõpetajatele kehtib enamus baarides 50% allahindlus ning seda ka mäel. Reeglina on see vaid suusakooli jakiga, kuid meil on ka suusaõpetaja kaardid ning vähemalt teisipäeval need toimisid (loodetavasti ka tulevikus). Kolmapäev algas minu jaoks äärmiselt ebameeldivalt. Eelmisel päeval kukkusin veidi käe peale ning see tegi ka valu. Õhtul after-ski'l unustasin selle aga ära ning hommikul andis see ka kõvasti tunda. Ma ei saanud kätt peaaegu üldse liigutada. Ei tahtnud mäepäeva aga raisku lasta ning laenasin Ritalt ühte randmekaitset ning läksime mäele. Kandsin randmekaitset kuni praeguse hetkeni ning nüüd on käsi juba tunduvalt parem. Kolmapäeval vajas tööandja vaid ühte meist poes ning mõtlesime, et läheme ikkagi koos, lihtsalt kirjutame töötunnid ühele meist üles. Otsustasime Rita kasuks, sest tal on töötunde veidi vähem kui mul. Tööd tegime ikkagi koos, kuid mina võtsin veidi vabamalt. Üks hetk tuli laenutusse päris palju inimesi ning Rita vajas ka minu abi. Tööl oli ka Tiit-san (pensionär, ta nimi algabTiit'ga ja siis midagi veel, minu arust on see Tiitsan, ei ole kindel), kes veidi stressi tekitas, sest ta ei ole just väga hea tiimitöötaja. Tegime siis sellest hoolimata koos laenutust ning üks hetk ütles tööandja meile, et nii palju rahvast on, et pange siis juba mõlemad tunnid kirja. See oli isegi päris üllatav, arvestades nende väikest ihnust, kuid meeldiv. Õhtul tuli meile ka Nikolai veidiks külla, tegime süüa ning rääkisime niisama juttu. Täna käisime jällegi mäel ning üks hetk küsisime ülemuselt snowbikesi (jalgrattaid lumel) ning läksime oma seltskonnaga nendega mäe peale reklaami tegema ( mina, Rita, Glen , Sten, Nikolai). Sõitsime mäel kuni sulgemiseni ning siis läksin mina tunniks tööle ning Rita tuli koju süüa tegema. Ta tegi meile super õhtusöögi, millega just ühelepoole saime ning nüüd teeme jälle moonirulle. Homme on meil jälle töö. Homme on ka jõulud, kuid väga imelik - jõulutunnet kohe üldse ei ole. Tsau!