Thursday, December 2, 2010

Päev Hintertuxil ja minu elu esimene afterski

Täna oli meie esimene vaba päev tööl. Eile kaalusime pikalt kas pikalt magada ja puhata, või minna Hintertuxi liustikule sõitma. Mõlemad olime seisus 50-50 ning otsustasime vana hea mündiviske kasuks. Võitis Hintertux ning seda me ka tegime. Hommikul ärkasime üsna vara, sõima ning suundusime Mayrofenisse, sest Rital oli vaja uusi lumelauaklambreid ning ka fotot suusaõpetaja passi peale. Mõeldud-tehtud ning peatselt suundusimegi Hintertuxile. Ilm oli hommikul küll udune, kuid ilmaprogonoos lubas selgemat ilma liustikul, kuid see vedas meid alt. Hommikupoole oli ilm üsna okei - veidi udune, veidi sadas tipus lund. Tegime oma esimesed laskumised ning kõik tundus väga tore. Üks laskumine võrdus umbes 15 kuutsemäe laskumisega ( ehk isegi rohkem). Ilm halvenes aga üsna kiiresti ning olime sunnitud halbade ilmastikutingimuste tõttu suunduma tund aega enne sulgemist mäe jalamile - Tennesse (Hintertuxi after-ski baar). Alguses oli seal üsna vaikne, kuid rahvast voolas ja voolas kiiresti sisse ning juba tunni pärast oli korralik after-ski pidu käimas. Minu jaoks oli kõik uus ning väga huvitav, kõlasid saksakeelsed pop-lood, mis sarnanevad meil umbes Anne Veski lugudele. Kuid üllatavalt hästi läksid need ka meile peale ning meeleolu muutus kiiresti üsna rõõmsaks. Algselt plaanisime üsna varajase bussiga tagasi Mayrhofenisse sõita, kuid seegi lükkus edasi umbes kahe tunni võrra. Lõpuks olime mõlemad aga nii näljas ( veel hommikusöögi peal ), et istusime eelviimase bussi peale ning sõitsime Mayrhofenisse. Sealt edasi rongi peale ning rongiga meie külla - Hippachisse. Viimane 500 meetrit kodune oli lausa tappev, väsinuna mäest üles kõndimine pole just kõige kergem tegevus. Koju jõudes viskasime friikartulid ruttu ahju, praemunad praadima ning nüüd ootan pesemisjärjekorras oma korda.
Veel muud juttu : Tööl on olukord paremaks muutunud, tööd on muutunud lihtsamaks ning saime teada, et me ei ole ainukesed keda nii koheldakse ( 10 päeva ilma palgata, rasked tööd jne). Tööl on ka uus suusalaenutaja ja hooldaja Nikolai ( kohalik ), kes näeb välja umbes nagu 20 aastane, kuid on 30. Rääkisin temaga veidi ning tuli välja, et raske algus ei ole vaid meil, vaid ka tal. See oli isegi veidi rõõmustav, sest arvasime, et vaid meil on selline 10-päevane supertööreziim, kuid selline kord kehtib kõigile. Ülemus määras päevaks mind ,,bossiks'' ning näitasin Nikolaile kuidas suusahooldamine käib. Päris tore oli, ei pidanud ise asju tassima, vaid seda tegi Nikolai . :). Veidi õel ehk, kuid talle ei tundunud töö just vastumeelt ning oli valmis kõike tegema.
Nüüd hüppan mina pessu, siis naudime sööki ning varsti juba magama, et homseks end valmis seada. Pilte näete aga alles jaanuaris, sest siis saab Rita USB juhtme ning siis saame pilte arvutitesse laadida ning sealt omakorda internetti.

Servus! ( Austria kohalikus keeles tsau)

1 comment:

  1. Need saksa schlageri laulud on jaa kaasahaaravad :D tõesti kõlavad nagu Anne Veski vms. Aga kõik noored ja vanad alati teavad kõiki sõnu peast ja on mega rahul.
    Eduuuu!

    ReplyDelete